Võistlus ilma auhinnata?

Peatu korraks! ⛔️
Mis siis, kui sa osaled võistlusel, kus polegi auhinda?


Olen palju mõelnud sellele, kui palju me naistena TEEME…


Anname, pingutame…

Mitte ainult selleks, et midagi saavutada — vaid ka selleks, et olla ja tunda end piisavatena.

Piisavalt tubli.
Piisavalt väärtuslik.
Piisavalt hea.

❓Aga ma tahan, et sa täna küsid endalt: 


KELLE heakskiitu sa tegelikult otsid?
Kelle märkamist? Kelle kinnitust, tunnustust?

Ja mõni kiht sügavamale minnes….

Kas need ootused, mida üritad täita, on üldse kellegi poolt välja öeldud ja “vajatud”? 🤔


Või oled sa kogemata ise arvanud ja ennustanud, et pead kuidagi olema ja midagi tegema?

Eriti naistena oleme tunnetuslikud ja tajume paljut enne, kui meilt küsitakse või midagi öeldakse. Ruttame olukordi ennetama, siluma, leevendama ja hoidma.


Kohandame enda käitumist ja olekut, enne kui keegi pettub, haiget saab…

Aga pane tähele – sa ei reageeri ainult reaalsetele ootustele.


Reageerid sellele, mida ARVAD, et sinult oodatakse.

Meie peas ja sisekõnes ringleb uskumusi, lugusid ja arvamusi, kuidas üks ÕIGE naine, kaaslane, ema, tütar, sõbranna olema peaks…käituma peaks.

“Hea ema ju jaksab alati. Hea ema ei väsi…”

“Hea tütar ruttab kohe appi.”

“Hea ettevõtja on alati töökas.”

“Hea naine ei ole liiga nõudlik.”

“Hea inimene ei ütle EI.”

Ja nii me pingutame.

Vahel (päris tihti) enda heaolu arvelt…
oma unistuste arvelt…
oma keha ja närvisüsteemi arvelt.

Aga, kas oled peatunud ja küsinud – mille nimel sa pingutad?

Mida loodad vastutasuks saada?


Mis siis, kui “HEA” on lihtsalt kood sõnale “mugav teistele”?
Ja mis siis, kui oled väsinud olemast mugav?


🏆 Kas sinu kujutlustes on mingi müstiline AUHIND, mille saamisel lubaksid endal lõpuks rohkem puhata ja rahule jääda (endaga, enda sooritustega)?

Kas tunneksid siis, et nüüd oled piisav? 🎊 Nüüd oled mäele jõudnud?


Millal lubaksid endal lõdvestuda?

Ja mõtle korra kaasa – KUI saabuks see hetk…on “auhinna” jagamiste aeg…


Kes sulle selle annab?
Mille eest?
Kes aplodeerib?

…ja kas sa päriselt usuksid, et oled selle auhinna vääriline?

Või leiaksid koheselt UUE lati, uue tõestamise koha?


Liigutaksid finiši joont veidi kaugemale?


Ütlen sulle midagi ausat.
Võib-olla sa osaled praegu võistlustel, kus polegi auhinda?

Aga tegelikult selle kõige all peitub tõsiasi, et ainus auhind sellel võistlusel oleks ISE LÕPUKS USKUDA, et oled väärt kõike ka ilma pideva tõestamiseta, ilma pingutamata…lihtsalt Sina olemise pärast.

Ma ei kirjuta sulle täna seda kõike selleks, et lõpetaksid andmise ja hoolimise.
See on ilus omadus…


✍️ Võta sel nädalavahetusel hetk endale ja küsi oma siseMinalt:

✨ Milliseid ootusi ma täidan, ilma et keegi neid oleks minult palunud?


✨ Kelle häält ma oma peas tegelikult kuulen, kui endale survet avaldan?


✨ Mida kardaksin kaotada, kui valiksin iseennast rohkem?


✨ Kus kohas lükkan edasi enda jaoks olulisi asju, et mitte teisi alt vedada?


✨ Millele olen öelnud JAH, kuigi tahaksin öelda EI?


✨ Mida teeksin teisiti, kui ei kardaks pettumust valmistada?


💞 Mängi mõttega, et võib-olla polegi vaja ROHKEM teha.


Võib-olla on vaja rohkem USKU endasse.

Teadmist, et oled juba rohkem kui PIISAV.
Oled väärtuslik.

Ilma võistlusteta.

Ilma võrdlemiseta.
Ilma tõestuseta.

Ilma auhinnata.

Oled IME-line sellisena nagu oled.
Victoria


Kui tunned end ära ning soovid nende mustrite juuri mõista ja teha esimesed teadlikud nihked, siis broneeri 1:1 kohtumine siit:

Leave a comment