SiseMina

Tagasi iseEnda juurde. Tagasi koju.

Maandamine ei ole lihtsalt nipp ega tehnika, mida “teha“.

See on MÄLETAMINE.
Kohale tulemine.

Päriselt mäletamine, kes sa oled – enne kõiki rolle, ootuseid ja müra.

See on ÜHENDUS.

Loodusega. Oma kehaga. Oma hingamisega. 
Oma ürgse sügava tarkusega.

See on hetk, kus sa võtad jalanõud jalast ja lased maapinnal end kanda.

Ilma maskideta. Ilma mürata. Ilma tehisvalguseta.

Seisad rannal, metsas, murul, liival. 
Hingad. Sügavalt.

Tunned…päris päriselt.

Ja võib-olla esimest korda üle pika aja…sa oled KOHAL.

Loodus ei küsi kunagi, kes sa oled.

Ta ei nõua sinult midagi. Ei otsusta, kas oled piisav või õige.

Ta lihtsalt on. 

Ja LUBAB ka sinul olla.

Just seepärast MAANDAMINE looduse rüpes toimibki nii hästi.

Meie närvisüsteem lõdvestub – sest lõpuks on kõik jälle LOOMULIK.

Müra vaibub. Ja hakkad kuulma – iseEnnast.

Maandamine ei ole ainult “rahunemine”.

See on kohtumine. Sina ja SINA. 
Üks-ühele.

Ilma teiste arvamuste, pilkude, ootuste, nõudmisteta.

Vahel oleme ISEendast nii kaugel. 
Otsime ja ammutame, anname välja ja kulutame.

Anname oma energiat olukordadele, inimestele, draamadele, mis ei kuulu meile.

Püüame parandada, seletada, selgitada…õigustada. 
Kuni lõpuks oleme tühjad.

Näiteid polegi vaja kaugelt otsida:

– Sa muretsed, mida keegi mõtleb.

– Sa neelad uudiseid, mis raputavad su rahu.

– Sa kannad kellegi teise koormat vaikides.

– Sa naeratad, kui tahaks hoopis nutta.

Me oleme tegelikult kontakti ja ühenduse, läheduse näljas. 
Mitte ainult teistega, vaid iseENDAGA.

Oleme nii üleskasvanud.

Lapsepõlvest peale harjunud saama armastust väljastpoolt.

Oleme harjunud, et rahu, kiitus ja turvatunne tulevad “sealt“, kuskilt mujalt, väljast.

AGA…

Mis siis, kui sul ON see kõik juba olemas? 

Mis siis, kui saad iseEndale pakkuda just seda, mida igatsed?

Vaikust. RAHU. Armastust. Kuulamist. Hoolt.
OlemasOlemist.

Minu õrn kutse sulle…

Kui su sees on vaikne tuksuv igatsus – jõuda tagasi enda juurde, oma siseMina juurde, tagasi oma väkke – siis ehk see ongi su Hing, kes sind kutsub.

KUJUTA KORRA ETTE:

Astud paljajalu hommikul kastese rohu peale.
Maa on pehme ja soe.
Tuul sasib ja kammib su juukseid.
Päike silitab ja paitab su nägu.
Sa HINGad.
Ja järsku sa mäletad, oled ELUS. 
Hing hingab iseEnnast.

Võta oma energia tagasi. 
Kogu see kokku ilma pealt. 
Hoia seda. Tõsta seda.
Ja vaata, mis juhtub.

See ongi maandamine. 

Maandumine KOHALolusse, endasse…sellesse mis ON.
Lõdvestumine. Rahunemine. Lihtsalt OLEMINE.

See ongi meie tõeline olemus.
Olla Olemas.