On aeg tunda end iseEndas turvaliselt…iseEndana.
Teades, et olen vastuvõetud.
Just täpselt sellisena nagu olen.
Võin jagada ennast ja oma tõekspidamisi, tõdesid. Julgelt.
Lasen vabaks hirmud, paranoia, ärevuse, et olen tagakiusatud, halvakspanu all…ei ole piisav.
Lasen vabaks hirmu olla kividega loobitud, nõidade kombel põletatud, kogukonnast väljaheidetud.
See on huvitav, et taolised hirmud hulbivad ikka meie teadvuses…isegi kui enam pole nii hullud ajad.
Või siiski?
Inimesed võivad olla päris õelad ja kiusamine meedias on aastatega võtnud pöördeid ikka ülespoole. Pole kuskil näha mõistmist, andestamist, omaksvõtmist, tolerantsust…ikka vastandumine ja hirmu külvamine.
Lasen vabaks hirmu ebaõnnestuda. Julgen proovida ja katsetada…alustada enne, kui päris valmis olen. Tugevdan oma tahet ja usku oma ideedesse. Toidan neid suurte ilusate unistuste ja visioonidega.
Olen vaba ja julge – ütlen välja oma arvamuse, isegi kui see on negatiivsem ja võib kellegi tundeid riivata.
Julgen vajadusel oma seisukohti kaitsta.
Võtan omaks teadmise, et ma ei pea kõigi tundeid koguaeg kaitsma…käies kikivarvukil, sõnu üleliia hoolikalt valides, oma käitumist pedantselt jälgides.
Väsitav!
Olen vaba kõigest sellest & luban teistel ka olla.
Leave a comment