Minus elab kaks tegelast – üks julgustab, teine tõmbab vee peale.
Ühel tekib hea mõte, teine laidab maha.
Üks tahab teha suuri asju, teine kardab.
Üks tunneb, et on väärt kõike, teine ütleb, et sa pole piisavalt x-midaiganes.
Üks teeb hirmust hoolimata, teine otsib põhjuseid kritiseerimiseks.
Need uskumused…uh, kui tüütud! Igalühel on madala energia ja eneseusuga päevi, peaasi et need kestma ei jää ning saame neil sabast kinni ja NÄEME NEID.
Olen aru saanud, et kõige rohkem hoiab mind tagasi uskumus, et ma pole VÄÄRT.
Vahel ma ei tunne turvaliselt end 100% maailmaga jagada, tunnen et mul pole õigust teha x-asja, kuna ma pole “piisavalt” tark, kogenud…võibolla “õiges” koolis õppinud? Suudan madalas energias endale igasugu põhjuseid leida, miks ma pole PIISAV.
Märkan, et on palju olukordi, kus sõltun teiste heast arvamusest, tagasisidest.
See nagu kinnitaks mulle, et olen vääriline…mul on LUBATUD teha.
Aga, kui keegi EI KIIDA? Kui keegi ei märka? Kui keegi ei ütle…mis siis saab?
Mida ma siis endast ja oma loomingust mõtleksin?
– järelikult mina või see, mis ma teen ei meeldi maailmale, ma pole vastuvõetud, minust tegemistest ei hoolita
– “petturi” sündroom/nardakse välja – äkki saadakse teada, et ma pole piisavalt andekas
Sellest ebapiisavuse ja väärtusetuse tunde küüsist pääsemiseks, proovime koguaeg aktiivselt olla paremad, rohkemat, enamat.
Aga ükskõik kui palju me õpime, loeme, teeme, ei kaota see tunnet, et midagi on PUUDU. Sest me ei saa seda väliselt luua.
See tunne istub kehas sügaval sees ning laseb lahti vaid ennast AKSEPTEERIDES.
KORDA ENDALE 1000x päevas:
– Mitte keegi teine, ei oska teha asju nii nagu MINA.
– Mitte keegi ei näe elu läbi SINU silmade, ei räägi SINU moodi, ei mõtle SINU moodi.
– Minu perspektiiv on hindamatu. Minu tõde on oluline.
– Olen nii mina ISE, kui oskan ning f* the rest.
– Olen piisav, kuna olen AINULAADNE ja UNIKAALNE.
Mida rohkem teeme asju päris ENDA moodi, oma erilisel sagedusel…seda ENESEkindlamad oleme, sest keegi teine ei saa MEIE asja paremini teha, kui MEIE ISE.

Leave a comment