SiseMina

Kui palju me valime teha asju, mis on küll tegevused,
AGA oma sisu poolest tühised ja tegelikult juhivad kavalalt tähelepanu kõrvale, 
viivad märkamatult nö määratud rajalt kõrvale.

Viimasel ajal on minus selge tunne ja teadmine, et olen nagu paljud meist, raisanud aega. Kui seda on võimalik üldse teha…(ilmselt ei ole)

Aja raiskamise all mõtlen ma seda, et olen teadnud (suure tõenäosusega) mida soovin, tahan…millest unistan. 

Aga ei ole teinud OLULISI samme, et seda kõike saada.

Või ma “arvan” et teen ja loon ja püüdlen, aga tegelikult ma venitan…
puiklen kõrvale ja vaatan kõrvalt.

Ootan ÕIGET AEGA?
Vihje – seda pole olemas.
On olemas vaid praegune hetk.

Ma ei laula kiidulaulu ülimale efektiivsusele, aja minuti pealt planeerimisele,
aga ma näen, et meie elu kvaliteet sõltub suuresti sellest, mida me VALIME oma ajaga teha.

Ja mida valime mitte teha.
Mida valime edasi lükata.

Huvitav on ka see (kehtib eriti minu puhul), et tihti me TEEME palju, arvame et pürgime ja läbi nende valitud tegevuste jõuame sinna kuhu tahame.

Aga, kui teadlikult me valime neid tegevusi? 

Kui palju on meie päevades ja nädalates asju, mida me ei taha teha?
Kui palju on tegevusi, mis vaid TUNDUVAD vajalikud ja edasviivad…

Ja siis imestame, miks meil pole veel seda, mida tahame?
Sest me venitame.
Kardame.
Lükkame edasi.
Hajutame tähelepanu kõrvaliste tegevustega.

Julge teha neid asju, mis PÄRISELT loevad.

Need on need tegevused, mis veidi kõhu keerama panevad.
Kõhedust ja ka ärevust/elevust tekitavad. 
Aga vaid need tegevused on väärt seda.

Hoia fookus oma sügaval teadmisel…
Sul on nii palju pakkuda!