siseMina

Olen pikalt mõelnud, eriti viimasel ajal, TÖÖ tegemisest.

Kuigi olen suutnud traditsioonilises mõttes vältida TÖÖORJUST ja proovin igal hetkel aina enam vabadust ja voolavust oma tegemistesse luua…siis olen sellest hoolimata maadelnud hinnangutega enda vastu:
“sa ei tee piisavalt”;
“sa pole edu väärt, kui ei näe vaeva”;
“miks sa raiskad aega” jne.

See on huvitav, sest ma ei soovi üldse selles süsteemis selliselt osaleda. Pole kunagi soovinud. Ja ikka mängib (ilmselt emapiimaga kaasatulnud) minu sees paralleelselt ka vana plaat/vana lugu sellest, kuidas oleksin ikka “parem/õigem” inimene, kui näeksin rohkem “vaeva”. 

Esiteks tunnen, kuidas tihti sõnadel ja sõnastustel on jõud meie meeltes panna tähendusi taha, luua eelarvamusi ja tõrksust mingite kontseptsioonide osas.

nt. Rutiin – Distsipliin – Töö – Elukutse – Kirg – Edu – Rikkus – Vaev – Eneseareng jne.

Kõikide meie jaoks tähendavad sõnad ja nende taga peituv tähendus/sisu midagi erinevat…Olen palju kogenud, et saame neid tähendusi ka muuta, muundada endale sobivamaks. Luua enda süsteeme, tõdesid ja tähendusi. Võtta need sõnad osadeks ja panna kokku tagasi täpselt selliselt, et need teeniksid ja toetaksid meid meie pürgimiste ja edu suunas.

Töö ja vaeva nägemine ei pea tähendama seda, et öötundideni oleme perede juurest eemal, tervis läheb allamäge ja raha tundub, et on koguaeg ebapiisavalt.

Võime luua OMA rutiinid, OMA töö tegemise viisid ja süsteemid, mis väärtustavad meie enda sisemisi vajadusi ning isiklikku olemise viisi. 

Saame ära tunda, mis ala või tegevused meid tõeliselt huvitavad ja kütkestavad ning suunata oma (elu)energia nende ellu toomisele. 

Kui tahad tegeleda ühe asemel erinevate projektide ja erialadega, töötada ainult 4h päevas, teha keset päeva lõunauinakuid, võtta igal ajal vaba päev, kolida mõnusamasse linna, teenida raha ka oma hobidega, tunda töö tegemisest mõnu…siis see kõik on lubatud, kõik on võimalik. 

Pean seda ka endale meelde tuletama, et see on lubatud. Ma ei tee midagi valesti, et nii elan. Me ei pea olema teistsugune ja “tublim“.

Meil ja mul, on võimalik ise valida, kuidas tahame oma elu elada ja oma andeid jagada. Meil on lubatud katsetada ja eksida, avastada ja proovida uusi võimalusi. Ei pea nõustuma siiani töös olnud programmide ja eluviisidega. 

On lubatud luua oma.